Andsime omalt poolt midagi vastu ka.

Hannes andis ühele (AU) ka omapoolse kommentaari, kuna see on päris huvitav lähenemine (erinedes tavalisest ateist-usklik teemakäsitlusest), siis otsustasimegi sellest väikese eraldi postituse teha:

Selles raamatus on esile tõstetud kaks arengusuunda.
Me teame, et selleks, et maailmas läbi lüüa on vaja maailmakirjeldusi. Me võime liigitada kirjeldused kolmeks. Usk, filosoofia ja teadus. Teaduse järgijat võime nimetada ateistiks. Iga inimene valib, millise kirjelduse ta omaks võtab.
Usk on maailma kirjeldus, mis teenib manipulaatorite huve.
Filosoofia on maailmakirjeldus, mis teenib inimeste huve. Kui filosoofia on arenenud piisavalt ja toetub faktidele, siis muutub ta teaduseks. Teadus on maailma kirjeldus, mis aitab saavutada inimese eesmärke. Seega võime defineerida kaks arengusuunda.
Inimene, kes tahab teiste kulul hästi ära elada, see valib alati usu. Aga usk on maailma kirjeldus, mis paneb uskliku teenima usundi loojat või selle süsteemi valitsejat.
Inimene, kes tahab ise luua hüvesid valib teaduse või filosoofia. Teaduse poolt avastatud kirjelduste järgi saab luua endale ise hüvesid ja see annab vabaduse. Kui teaduses on mingid lüngad, siis asendub see filosoofiaga. Ja see tähendab seda, et tuleb arendada ja uurida maailma neid osasid, mida pole veel avastatud ja selgeks õpitud.
Seega on see raamat hea filosoofia huvilistele, et õppida tundma kahte arengusuunda. Et siis teha õiged valikud ja korrektiivid oma maailmapildis.
Ja minupoolne hinnang raamatule. Ta on kirjutatud lihtsalt. Kui oleks ta kirjutatud keeruliselt, siis inimene ei mõista ja see jääks inimesele kaudseks, arusaamatuks. Selles raamatus on hästi välja toodud need kaks arengusuunda.

Ja muidugi aitäh Hannesele kommentaaride eest.

maksab endise 190 krooni asemel 140 krooni

ja inimesi Universumi tekke ja jumala-probleemide teemal hariv “Ateistlik Universum”,

autoriks David Mills, hinnaks on endise 180 krooni asemel 110 krooni.

***

Soodushinnaga raamatuid on võimalik tellida otse kirjastuse KODULEHELT

või vahendajalt:

kadri@noriabooks.com

NB! Postikulu on hinna sees, postikulu määramisel on arvestatud tähitud kirja hinnakirja.

NB2! E-maili teel (vahendaja) kaudu tellides märkige soovitud raamatu pealkiri ja arv ning aadress, kuhu soovite raamatut saada.

Posti pannakse raamatud 1-3 päeva pärast tasumist.

Maht: 375 lk
Autor: Ben Goldacre
Tõlkija: Kadri Koitsaar
Väljaandja: NoriaBooks
Kaanekujundus: Liisa Berezkina ja Raul Jaanson
Toimetaja: dots. Marje Oona

***

Tõenäoliselt on paljud ühel tõsisel igavushetkel umbropsu kanaleid vahetades sattunud reklaamsaatele, mis tõotab, et imed on kõigest ühe telefonikõne kaugusel – TVShop. SaunaBelt aitab laisal inimesel üleliigsed kilod maha higistada, mõni muu „imerohi“ hirmutab need aga kosmiliste vibratsioonidega minema. Alati on võimalus osta ka imetablette, mis „aitavad kaalu langetada ilma olemasolevaid toitumisharjumusi muutmata“. Samas ei tõtta selliste abivahendite leiutajad kunagi täpsemalt selgitama, kas ja kuidas selline asi toimima peaks.

Nad ootavad kannatlikult, et sa libastuksid…

Ben Goldacre, enda noore ea kohta meedias palju kõlapinda ja rahvusvahelist tuntust saavutanud Briti meedik leidis aga, et ka laiem üldsus väärib selgitust, mis eristab teadust pseudoteadusest, miks inimorganismi pole võimalik lihtsa liitmise-lahutamisega ära petta, mida peaks näitama üks kvaliteetne statistiline meditsiiniuuring ja miks ei maksa meedias avaldatud uudisartikleid alati pimesi usaldada.

Julgen väita, et pärast käesoleva raamatu lugemist avaneb paljude jaoks täiesti uus maailm – paljastuvad erinevad kirjud lubadused, ideed ning vihaste ja emotsionaalsete protestikõnede ridade vahel peidus olevad konksud, mille ainsaks eesmärgiks on püüda lõksu neid, kes suhtuvad meedia ja silmatorkavama enamuse öeldusse endiselt heausklikult või lasevad end juhtida pigem emotsioonidel, kui ratsionaalsel kaalutlusel. See pole häbiasi – selline on elu, inimesed ootavad teistelt inimestelt eelkõige heatahtlikkust. Vandenõuteooriaid pole aga mõtet Goldacre’ilt oodata – tema esitab vaid arusaadavat ja täielikult tõestatavatel faktidel põhinevat tõde.

Lisame ka sissejuhatuse Ben Goldacre’ilt endalt:

Sissejuhatus

Las ma räägin teile, kui hulluks on olukord muutunud. Lastele õpetatakse igapäevaselt, et kui nad jõnksutavad pead üles-alla, siis see suurendab verevarustust eesmistes ajusagarates ja aitab nii paremini keskenduda. Neile räägitakse, et kui nad hõõruvad oma sõrmi erilisel teaduslikul viisil üksteise vastu, siis see parandab „energiavoolu“ kehas. Ja veel, et valmistoit ei sisalda vett ning kui nad hoiavad vett keele peal, siis see niisutab aju otse suulae kaudu. Seda kõike räägivad neile nende õpetajad tuhandetes Briti riiklikes koolides. See on osa erilisest harjutuste programmist, mida nimetatakse ajuvõimlemiseks (Brain Gym). Me pühendame käesolevas raamatus osa aega nendele nii öelda harjutustele ja mis veel olulisem – nendele nõdrameelsetele meie haridussüsteemis, kes seda programmi toetavad.

See raamat ei ole vaid lihtsate absurdsuste kogumik, vaid järgib oma ülesehituses loomulikku crescendo’t. Alustades petiste rumalusest ja tavameedia poolt nendele omistatud tõsiseltvõetavusest, jätkates 30 miljardi naelase toidulisanditööstuse trikkidega ja 300 miljardi naelase ravimitööstuse pahelisuse teemaga, jõuame teadustulemuste kajastamises valitseva traagilise olukorra tõttu juhtumiteni, kus inimesed on sattunud vanglasse, muutunud naerualusteks või surma saanud ainult sellepärast, et meie ühiskonnas on levinud vähene arusaamine statistikast ja tõendusmaterjalist.

Pool sajandit tagasi, kui C. P. Snow esitas oma kuulsa teaduse ja humanitaaria vahekorda käsitleva loengu „Kaks kultuuri“, humanitaarid lihtsalt eirasid teadlasi. Tänapäeval on arstid ja teadlased sattunud vastamisi ülekaaluka ja neist paremini relvastatud inimeste leegioniga, kes leiavad, et neil on õigus avaldada arvamust tõendusmaterjalide kohta – mis iseenesest on imetlusväärne ambitsioon – vaevumata seejuures kõnealuste teemade kohta põhiteadmisi hankima.

Teile räägiti koolis kemikaalidest katseklaasides, liikumist kirjeldavatest võrranditest ja võib-olla midagi ka fotosünteesist – mida käsitleme hiljem lähemalt. Aga väga tõenäoliselt ei räägitud teile mitte midagi surmast, riskist, statistikast ega teadusest nende asjade kohta, mis võivad teid tappa ja mis ravida. Meie kultuuris on suur tühimik: tõenduspõhine meditsiin on olulisemaid rakendusteadusi, mis hõlmab mõningaid viimase kahe sajandi kõige targemaid ideid ning on päästnud miljoneid elusid, aga Riiklikus Teadusmuuseumis ei ole selles valdkonnas mitte ühtegi eksponaati.

Põhjuseks ei ole huvipuudus. Me armastame tervise teemat hullupööra – pool kõigist meedias avaldatavatest teadusteemalistest lugudest puudutavad meditsiini – ning meid pommitatakse pidevalt teaduslikena tunduvate väidete ja lugudega. Aga nagu te varsti näete, saame oma informatsiooni nendelt samadelt inimestelt, kes on korduvalt tõestanud, et nad ei suuda teaduslikke tõendeid näha, tõlgendada ega usaldusväärselt edasi anda.

Enne jätkamist lubage, et teen kokkuvõtte sellest, millest edasises juttu tuleb.

Kõigepealt vaatame, mida tähendab eksperimendi läbiviimine, tulemuste oma silmaga nägemine ja hinnangu andmine sellele, kas tulemused sobivad antud teooriaga või on mõni alternatiivne teooria parem. Need esimesed sammud võivad teile tunduda lapsikud ja üleolevad – toodud näited on tõepoolest värskendavalt absurdsed, kuid tavameedias on neid kõiki püütud esitada usutavatena ja autoriteetsetena. Vaatame ka meie kehade kohta esitatud teaduslikena tunduvate lugude köitvust ning segadust, mida need lood võivad tekitada.

Seejärel läheme edasi homöopaatiaga – mitte seetõttu, et homöopaatia oleks tähtis või ohtlik. Homöopaatia pole kumbagi, kuid kujutab endast ideaalset mudelit tõenduspõhise meditsiini õpetamiseks. Sest lõppude lõpuks pole homöopaatia tabletid muud kui väikesed mõjuaineteta suhkrutabletid, mis näivad siiski avaldavat toimet. Seega nad kehastavad kõike, mida teil on vaja teada ravimeetodi ausast testimisest ja sedagi, kuidas meid saab panna uskuma, et mingi ravimeetod on tõhusam kui tegelikult. Te saate teada, kuidas teste korralikult läbi viia ja kehvasti tehtud teste ära tunda. Tagaplaanil peidab end platseeboefekt, mis on inimese tervenemise vast kõige hämmastavam ja vääritimõistetum aspekt ning on midagi palju enamat kui vaid suhkrutabletid. See on intuitsioonile vastukäiv, kummaline ja kujutab endast meele abil keha tervendamise tõelist lugu ning on palju huvipakkuvam kui mis tahes väljamõeldud mõttetused kvantenergia terapeutilistest mustritest. Vaatame üle tõendid platseeboefekti mõjust ja laseme teil oma peaga järeldused teha.

Seejärel jätkame suuremate tegijatega. Toitumisnõustajad on alternatiivterapeudid, kuid mingil viisil on nad suutnud liigitada end teadusetegijateks. Nende vead on palju huvitavamad kui homöopaatide omad, sest neis on tõepoolest terake teadust. See teeb toitumisnõustajate eksimused mitte ainult huvitavamateks, vaid ka hirmutavamaks. Petturite tegelik ohtlikkus ei seisne klientide võimalikus surmas (eks vähesel määral esineb neidki juhtumeid, kuigi sellest pidevalt leierdamine oleks juhmivõitu), vaid asjaolus, et nad õõnestavad süstemaatiliselt üldsuse arusaama tõendusmaterjali olemusest.

Näeme oma silmaga retoorilist mustkunsti ja amatöörlikke vigu, mis on teid toidu ja toiteväärtuste osas korduvalt eksiteele viinud. Samuti näeme, kuidas see uus tööstusharu juhib inimesi kõrvale tegelikest eluviisis peituvatest ja halba tervist põhjustavatest ohuteguritest kui ka seda, kuidas see vähemmärgatavalt kuid sama ärevusttekitavalt mõjutab meie arusaamu endast ja oma kehast, nimelt laialt levinud viisi näol sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme meditsiiniliste probleemidena käsitleda, neid reduktsionistlik-biomeditsiinilisse raamistikku suruda ning neile probleemidele tarbekaupadeks muudetud lahendusi pakkuda. Viimaste näideteks on igasugused tabletid ja moekad dieedid. Ma esitan teile tõendeid selle kohta, et ehtsa akadeemilise toitumisalase teadustöö kõrval imbub Briti ülikoolidesse ka hämmastavalt suur valede arusaamade tulv. Samuti leiate sellest raamatu osast riigi lemmikdoktori Gillian McKeithi. Seejärel lahkame samade vahendite abil päris meditsiini ja vaatame, milliseid trikke kasutab ravimitööstus, et arstidele ja patsientidele „kotti pähe tõmmata“.

Pärastpoole uurime, kuidas meedia edendab avalikkuse väärarusaamu teadusest, samuti uurime nende kõikumatut kirge mõttetute, sisutute lugude vastu ning põhilisi eksiarusaamu statistika ja tõendite kohta – need selgitavad, miks me üleüldse teadust teeme: selleks, et mitte lasta oma üksikkogemustel ja eelarvamustel endid eksiteele viia. Raamatu minu jaoks kõige murelikukstegevamas lõpuosas näeme, kuidas kõrgetel mõju- ja võimupositsioonidel olevad inimesed, kes peaksid olema targemad, teevad ikkagi põhimõttelisi vigu, millel on ka rängad tagajärjed. Samuti näeme, kuidas meedia moonutas küüniliselt tõendeid kahe konkreetse tervisekaitsepaanika juhtumi korral ning jõudis sellega lausa ohtlike ja ausalt öeldes grotesksete mõõtmeteni. Teie ülesandeks on mõista, kui uskumatult levinud sellised asjad on, ning samas ka mõelda, mida te saaksite selles osas ette võtta.

Ei saa veenda inimest loobuma arvamusest, mida tal ei ole. Raamatu läbilugemise järel on teil vahendid võitmaks mis tahes vaidlust, mille te algatate – või vähemasti saamaks sellest aru – olgu siis vaidlusteemaks imeravi, MMR liitvaktsiin, suurte ravimifirmade pahelisus, tõenäosus, et ühel või teisel köögiviljal on võime vähki ära hoida, teadusest rääkivate lugude ülemäärane lihtsustamine, kaheldavad tervisekaitsepaanikad, üksiklugude kasutamine tõendusmaterjalina, keha ja vaimu seosed, irratsionaalsuse teaduslik käsitlus, igapäevaelu meditsiiniliseks muutmine või muu taoline. Te saate tõendeid mitmete väga populaarsete valede kohta ja omandate kasulikku teavet uurimistööst, tõendusmaterjalide tasemetest, erapoolikusest, statistikast (rahu, ainult rahu), teaduse ajaloost, teadusevastastest liikumistest ja petistest. Samuti leiate raamatust mõningaid hämmastavaid lugusid, mida loodusteadused meile maailma kohta jutustavad.

Garanteerin, et raamatu läbilugemine ei ole üldse raske, sest see on ainuke teadusealane õppetund, kus rumalaid vigu teevad teised, mitte teie. Ja kui te lõpuks olete ikkagi arvamusel, et minuga ei saa nõustuda, siis olete saanud kasu vähemalt niipalju, et kuigi te ikkagi eksite, eksite te kaugelt suurema teatraalsuse ja elegantsiga kui te seda praegu suudaksite.

Ben Goldacre

Juuli 2008

(c) Ben Goldacre 2008

(c) Tõlge eesti keelde: Kadri Koitsaar ja kirjastus NoriaBooks 2009

_______________________________

Kirjastuse hind 150 + postikulu

Raamatuid saab kirjastuse hinnaga telliga aadressilt:

kadri@noriabooks.com

või helistada telefonil:

58453452

Kirja lisage täpsemad soovid: mitu raamatut soovite, kuidas soovite kätte saada (võimalusi on kolm – Tallinnas elavad inimesed võivad ise Lasnamäelt ära otsida, ilusa palumise tulemusena toon ise õhtupoole koju kätte (eeldusel, et elate Lasnamäel või kesklinnas, Nõmmele ja Mustamäele suure ajakulu tõttu ei toimeta, kui just sinnakanti ei satu), saadame postiga), kuidas soovite maksta (ise otsimise või kättetoomise korral võib maksta sularahas) ja juhul kui on soov raamatut postiga saada, siis kas tähitud kirjana või tavalise kirjana. Tähitud kirja postikulu on koos ümbrikuga umbes 38 krooni, tavalise kirja oma 28 krooni.

___________________________

Lingid teistele kirjastuse Noriabooks raamatutele:

“Saatanlik nõid”

“Ateistlik Universum”

203lk/A5

Pehmekaaneline

Mõõdud: 141X215 mm

Autor: David Mills

Tõlkija: Raul Jaanson

Kirjastus: Noriabooks

Trükikoja hind: 180

Poehind: 210-220 EEK

Lühike tutvustus kõlaks umbes niimoodi:

“Ateistlik Universum” raamatu nimena peaks enda eest juba üpris kaaluka sõna ütlema. David Mills jutustab oma lugu küllaltki leebelt, veidi musta huumoriga vürtsitatult, pöörates rõhku teaduslikule, kuid siiski lihtsale ja arusaadavale lähenemisele.
Keskendutud on religioossetele dogmadele ja nende ümberlükkamisele, põhiliste religioosses lähenemises leiduvate vigade väljatoomisele. Selles raamatus kajastamist leidvate teemade nimekirjast võiks välja tuua näiteks Põrgu eksisteerimise võimalikkuse või võimatuse, Intelligentse Disaini ja selle tegeliku intelligentsuse, elu “ime”, teaduse ja religiooni (mitte)ühilduvuse jne.

Loogika võidukäik.

Pimeda religiooni kollaps.

***

Taas kord lisatud väike lõik peatükist “Põrgu müüt”

***

“Ateistiku Universumi” teaser:

Eikuskilt ilmub suitsupahmaka saatel lavale mustkunstnik. Laps publiku seas toob kuuldele rõõmuhõiske. Mustkunstnik kutsub pealtvaatajate hulgast lavale vabatahtliku abilise ja saeb ta lapse ehmunud pilgu all pooleks. Järgmiseks tõmbab ta kübarast välja papagoi ja paneb selle suurde, linaga kaetud kasti. Hetk hiljem muutub lind verejanuliseks tiigriks. Seejärel muudetakse võlukepike tosinaks roosiks. Laps on hämmastunud, jahmunud, ja sõnatu. Milliseid imesid mustkunstnik korda saadab! Milliseid üleloomulikke võimeid ta valdab!

Osavalt teostatud mustkunstitrikid näivad tõepoolest imeliste ja üleloomulike ilmingutena. Laps usub neid “imesid” seepärast, et ta ei näe ega mõista, mis laval (või lava taga) tegelikult toimub. Ta ei märka peidetud luuki, tugiposti ega kahepoolset peeglit. “Ime” sünnib lapse meeltes seetõttu, et ta ei suuda mõista, kuidas trikk sooritati. See tähendab, et tema arusaamisvõimes on lüngad.

Kui imedesse uskuv laps triki sooritamise tehnilistest üksikasjadest aru saab, sureb ka ime tema meeltes. Illusiooni lihtne mehaanika valmistab talle mõistmise hetkel pettumuse ja maagia ongi haihtunud. Võib-olla aga eelistaks ta oma mõistmisvõimes ikkagi lünki sest just need lõid ta silme ette “ime,” mida ta nii siiralt nautis.

•••

Kreatsionistid, nagu nende nimigi ütleb, usuvad “loomisimesse.” Osutades oma “Algse Põhjuse” argumendile, postuleerivad nad, et ainuüksi füüsilise mateeria olemasolu tõestab vaieldamatult Suure Paugu üleloomulikku päritolu. Nad väidavad, “mateeria ei saa tekkida iseeneslikult ning seetõttu peab universum olema loodud füüsikaseadustest kammitsemata üleloomuliku Väe poolt.”
Eelmises peatükis loetlesin ma “Algse Põhjuse” argumendi tõestamatuid ja vildakaid aluseid ning neist tulenevaid ebatäpseid “teaduslikke” järeldusi. Kõige „armulikum” ja järeleandlikum kommentaar Algse Põhjuse teooriale oleks see, et antud teooria tekitab juba paljalt oma ülesehitusega liiga palju küsimusi, mis muudavad selle paikapidavuse kaheldavaks (näiteks – kui Jumal lõi Universumi, siis kes lõi Jumala enda? Kui Jumal on alati olemas olnud, siis miks ei võiks sama eeldus kehtida ka universumi mass-energia puhul?). Karmimalt sõnastades võib aga öelda, et Algse Põhjuse argument kiirgab endast teaduslike argumentide olemuse täielikku vääritimõistmist, sest selles „teaduses” on empiirilisele, sõltumatule vaatlusele põhinevad teaduslikud järeldused asendatud teoloogilise filosoofia pakutud lahendustega.

Kreatsionistid aga ei loobu oma usust ka hoolimata “Algse Põhjuse” läbikukkumisest. Päevavalgele tuuakse veel rohkem “tõendeid” üleloomulikkusest. Nende väitel juhitakse universumit füüsikaseaduste läbi, mille nad usuvad olevat kindlal eesmärgil disaininud ja planeerinud Imettegev Jumal.

Nad väidavad, et need seadused paljastavad universumi korra ja seaduspärasuste põhialused. Nad ütlevad, et universum on justkui peenelt väljamõeldud ülitäpne kellamehhanism: nagu kella loomiseks ja töölepanemiseks on vaja osavat kellasseppa, nii vajab ka universum oma keerukuses ja etteennustatavuses “Jumalikku Kellasseppa”. On selge, et planetaarse liikumise oivaline kellavärk ei saa olla sündinud pimeda juhuse läbi “toore” mateeria arutust kaosest. „Universum on oivaliselt häälestatud,“ öeldakse meile „ja see peenhäälestatus saab pärineda üksnes jumalast.“

Kas kreatsionistidel on õigus? Kas meie universum ilmutab tõendeid üleloomulikust disainist ja juhtimisest?

***

Lisan juurde variante raamatu ingliskeelseid tutvustusi.

http://www.davidmills.net/

http://en.wikipedia.org/wiki/Atheist_Universe

http://www.amazon.com/gp/product/1569755671/

Kirjastuse NoriaBooks koduleht (kust saab kirjastuse hinnaga tellida): NoriaBooks

Kõvakaaneline/A5

145X215 mm

348 lk

Autor: A.S. LaVey

Tõlkija: Kadri Koitsaar

Kirjastaja: Noria Books

Trükikoja hind: 150 EEK

Poehind: 200 EEK

****

Sai vaeva nähtud ja ei saa öelda, et asjad väga kiiresti edenesid, kuid siiski, siiski. Lõpuks jõudsime asjaga nii kaugele, et “Saatanlik nõid”, A.S. LaVey üks teostest, on nüüd saadaval ka eestikeelsena. (lisamärkus: tõlkija lintšimine pole lubatud)

„Saatanlik Nõid” on raamat naistele, kes soovivad oma elust viimast võtta.

- Zeena LaVey

Võiks väita, et Zeena tsitaat kirjeldab tegelikult nimetatud teose sisu ja mõtet väga hästi, aga omapoolse märkusena lisaksin veel, et kogu teosel on lisaks nö eneseabi funktsioonile juures ka kergelt humoorikas maik. Ei saa ju surmtõsiselt suhtuda teosesse, mis muutuks sellise suhtumise juures järjekordseks dogmaatiliseks piibliks.

Aga LaVey tunneb elu ja ilmalikku maailma paremini, kui mõned naised ise, näiteks toob ta välja oma teooriad moe kohta (mis minu meelest on väga väga paikapidavad) ja selle kohta, mida mehed naistes reaalselt näha tahavad. Tjaa. “Cosmopolitani” stiilis G-puntki ja parima poosi nippe kahjuks ei jagata, kuid tegu on küllaltki kerge lugemisega, sest ameerikapärased võõrmõisted või tegelaskujud on eestikeelses versioonis arusaadavalt lahti seletatud või lihtsalt eestipärasega asendatud.

Naerda saab kindlasti, kindlasti saab ka enda mehele (või naisele, sest tegelikult pole tegu ainult naisteraamatuga) kohutaval kombel erinevate isiksusetestidega peavalu valmistada või tema peal katsetada, kas mõni neist tõesti ka töötab.

Ei maksa unustada ka üpris põhjalikku täiesti reaalselt valmistatavate ja isegi poes müüdavate armujookide nimekirja, retseptikogu, mehe vallutamise õpetust mõne lihtsa nipiga jne. Ehk siis segu kõige tüüpilisemast madalamast maagiast ja käitumisjuhistest, vürtsitatuna tumeda huumoriga.

Kuna minu oskused reklaamiagendina jäävad alla igasuguse viisakuse piire, siis tutvustuseks väike lõik:

“VALGE NÕIA” MÜÜT

Kahtlen, kas keegi suudaks leida piisavalt mõjuva põhjuse, miks tütarlaps, kes on edukalt omandanud kõik vajalikud nipid, ei võiks jõuda samale tasemele ükskõik millise televisioonist tuttava nõiaga. Enamgi veel, arvestades fakti, et filminõidadeimepärasedtrikidonsuuremasosassooritatudspetsiaalse tehnika abiga, on naine kes suudab reaalses elus samalaadset korda saata, neist peajagu üle.

“Valgeks nõiaks” hakkavad tihtipeale need, kes ei suuda leida toimivat teed eduni või on lihtsalt liiga rumalad, et seda teed järgida isegi siis, kui kõik neile puust ja punasena ette tehtaks. Enda saamatust püüavad nad varjata, jaurates lakkamatult oma tohutust „ohvrimeelsusest”, kõike seda vaid selleks, et „maailm saaks päästetud”. Neid isehakanuid põletab varjatud võimuiha ning selle valu leevendamiseks mõeldaksegi välja kriteeriumid, millele üks „õige” nõid nende arvates peaks vastama. Pole kahtlustki, et just nemad ise ongi ideaalse nõia musternäidiseks.

Termin “valge nõid” pärineb perioodist, mil huvi nõiakunsti vastu Inglismaal (kuigi üldiselt oli igasugune maagiaga tegelemine veel tabu) tippu tõusis. Kuna endiselt eksisteeris reaalne oht langeda hukkamõistu ja tagakiusamise ohvriks, püüti enda huvi nõiakunsti vastu õigustada nn valge maagia olemasoluga. Sedasamust “valget maagiat” esitleti laiale avalikkusele taasavastatud religioonina, millele iidsed targad olid aluse pannud juba sajandeid tagasi. Tänapäeval on üllale “valgele maagiale” leitud veidi keerulisem nimetus – wicca maagia, kuigi selle olemus on jäänud täpselt samaks ehk siis hea mulje jätmise nimel jahutakse ravimtaimedest, ravivatest loitsudest, amulettidest jms.

“Mustad nõiad” kuulutati kõige hea vaenlaseks ning kõigil soovitati neist suure ringiga mööda käia. Neist said jubedad koletised, kes korraldavad Saatana nimel võikaid rituaale ja on end kogu ihu ja hingega Pimeduse raja järgimisele pühendanud. „Valged nõiad”, kes tegelikkuses sedasama sarvilist jumalat kummardasid, leidsid endale lihtsa ja labase vabanduse – „Meie jaoks ei esinda ta mitte mingil juhul Põrguvürsti!” Vähesed julgesid otseselt omaks võtta maagia ja nõiakunstiga tegelemist, suurem osa isehakanud „nõidadest” tegeles väidetavalt hoopis sellealaste uuringutega, et oma fiktiivsetvaenlast-„mustanõida”-pareminitundmaõppida.Sedalaadi silmakirjalik õhkkond valitses Inglismaal 1936dast 1951. aastani.

1951. aastal juhtus ennekuulmatu – tühistati kõik seadused, mis võiksid olla ettekäändeks nõiakunsti harrastajate tagakiusamiseks. Selle tagajärjel ilmusid välja kõik need nõiad, kes varem olid suures hukkamõistuhirmus tegutsenud „põranda all”. Rambivalgusega harjumine võttis küll veidi aega, kuid kui see hetk oli kord saabunud, saadi hakkama millegi uskumatult rumalaga – kisa ja kära „valge” ja „musta” maagia võitluse üle mitte ei vaibunud, vaid saavutas algsest veelgi suuremad mõõtmed. Arvatavasti oli see tingitud sügavale nn nõidade hinge sööbinud hirmust ketseriks kuulutamise ees. Sel perioodil oli huvi nõiakunsti ja okultismi vastu tärganud ka Ameerika Ühendriikides ning paljude sealsete huviliste pilgud pöördusid tontlike ja fantaasiarikaste rahvapärimuste poolest tuntud Briti saartele. Suurbritannia „vastärganud” nõiad nägid Ameerikat viljaka pinnasena, kus saaks end mugavalt sisse seada ja ohtu kartmata maagiaga tegeleda.

Juba hakkasidki Ameerikasse saabuma esimesed nõiakunsti pioneerid, kes muidugi suure elevusega vastu võeti. Senini olid Ameerikas ainsaks lugemismaterjaliks olnud Margaret Murray, Montaque Summers´i ja Dennis Wheatley teosed, mistõttu pole midagi kummalist selles, et Gerald Gardner, kes tõi lugejani täiesti uudse lähenemise nõiakunstile, saavutas oma kirjutistega peaaegu koheselt ülima kuulsuse. Tema raamatud olid inimeste jaoks justkui uueks ja värskemaks ühendusteeks maagia ja argise maailma vahel.

Valge nõia müüt juurdus inimeste maailmapilti ning need tuhanded silmakirjatsejad, kes varem olid hirmust võpatanud iga kord, kui kuulsid sõna „maagia” ning väitnud end kõigest maagiasse puutuvast suure kaarega mööda käivat, said fantastilise võimaluse praktiseerida nõiakunsti avalikult ja iseenda poolt kehtestatud mängureeglite järgi. Varasematel aastatel oli nõiaks nimetamine naise jaoks suurim solvang, veelgi varem tähendas see tema jaoks surma. KÕIKI nõidu peeti Saatana käsilasteks, pühaduserüvetajateks ning pimedusejüngriteks. Kui aga inimesed hakkasid lõpuks ometi tunnistama, et isegi hea ja kuri on sõltuvalt vaatenurgast vägagi suhtelised mõisted ning nõiakunstist sai midagi enamat, kui lihtsalt vanade krõnksude veider harrastus, võeti kasutusele sellised jaburad eesliited nagu „valge”, „hea” ja „hingestatud”, mis pidid olema inimestele abiks hea ja kurja tundmisel.

http://www.amazon.com/Satanic-Witch-Anton-Szandor-Lavey/dp/0922915008

Kirjastuse NoriaBooks koduleht (kust saab kirjastuse hinnaga tellida): NoriaBooks

UDSMZDHE