“Saatanlik nõid”

Saatanlik Nõid”

Kõvakaaneline/A5

145X215 mm

348 lk

Autor: A.S. LaVey

Tõlkija: Kadri Koitsaar

Kirjastaja: Noria Books

Trükikoja hind: 150 EEK

Poehind: 200 EEK

****

Sai vaeva nähtud ja ei saa öelda, et asjad väga kiiresti edenesid, kuid siiski, siiski. Lõpuks jõudsime asjaga nii kaugele, et “Saatanlik nõid”, A.S. LaVey üks teostest, on nüüd saadaval ka eestikeelsena. (lisamärkus: tõlkija lintšimine pole lubatud)

„Saatanlik Nõid” on raamat naistele, kes soovivad oma elust viimast võtta.

- Zeena LaVey

Võiks väita, et Zeena tsitaat kirjeldab tegelikult nimetatud teose sisu ja mõtet väga hästi, aga omapoolse märkusena lisaksin veel, et kogu teosel on lisaks nö eneseabi funktsioonile juures ka kergelt humoorikas maik. Ei saa ju surmtõsiselt suhtuda teosesse, mis muutuks sellise suhtumise juures järjekordseks dogmaatiliseks piibliks.

Aga LaVey tunneb elu ja ilmalikku maailma paremini, kui mõned naised ise, näiteks toob ta välja oma teooriad moe kohta (mis minu meelest on väga väga paikapidavad) ja selle kohta, mida mehed naistes reaalselt näha tahavad. Tjaa. “Cosmopolitani” stiilis G-puntki ja parima poosi nippe kahjuks ei jagata, kuid tegu on küllaltki kerge lugemisega, sest ameerikapärased võõrmõisted või tegelaskujud on eestikeelses versioonis arusaadavalt lahti seletatud või lihtsalt eestipärasega asendatud.

Naerda saab kindlasti, kindlasti saab ka enda mehele (või naisele, sest tegelikult pole tegu ainult naisteraamatuga) kohutaval kombel erinevate isiksusetestidega peavalu valmistada või tema peal katsetada, kas mõni neist tõesti ka töötab.

Ei maksa unustada ka üpris põhjalikku täiesti reaalselt valmistatavate ja isegi poes müüdavate armujookide nimekirja, retseptikogu, mehe vallutamise õpetust mõne lihtsa nipiga jne. Ehk siis segu kõige tüüpilisemast madalamast maagiast ja käitumisjuhistest, vürtsitatuna tumeda huumoriga.

Kuna minu oskused reklaamiagendina jäävad alla igasuguse viisakuse piire, siis tutvustuseks väike lõik:

“VALGE NÕIA” MÜÜT

Kahtlen, kas keegi suudaks leida piisavalt mõjuva põhjuse, miks tütarlaps, kes on edukalt omandanud kõik vajalikud nipid, ei võiks jõuda samale tasemele ükskõik millise televisioonist tuttava nõiaga. Enamgi veel, arvestades fakti, et filminõidadeimepärasedtrikidonsuuremasosassooritatudspetsiaalse tehnika abiga, on naine kes suudab reaalses elus samalaadset korda saata, neist peajagu üle.

“Valgeks nõiaks” hakkavad tihtipeale need, kes ei suuda leida toimivat teed eduni või on lihtsalt liiga rumalad, et seda teed järgida isegi siis, kui kõik neile puust ja punasena ette tehtaks. Enda saamatust püüavad nad varjata, jaurates lakkamatult oma tohutust „ohvrimeelsusest”, kõike seda vaid selleks, et „maailm saaks päästetud”. Neid isehakanuid põletab varjatud võimuiha ning selle valu leevendamiseks mõeldaksegi välja kriteeriumid, millele üks „õige” nõid nende arvates peaks vastama. Pole kahtlustki, et just nemad ise ongi ideaalse nõia musternäidiseks.

Termin “valge nõid” pärineb perioodist, mil huvi nõiakunsti vastu Inglismaal (kuigi üldiselt oli igasugune maagiaga tegelemine veel tabu) tippu tõusis. Kuna endiselt eksisteeris reaalne oht langeda hukkamõistu ja tagakiusamise ohvriks, püüti enda huvi nõiakunsti vastu õigustada nn valge maagia olemasoluga. Sedasamust “valget maagiat” esitleti laiale avalikkusele taasavastatud religioonina, millele iidsed targad olid aluse pannud juba sajandeid tagasi. Tänapäeval on üllale “valgele maagiale” leitud veidi keerulisem nimetus – wicca maagia, kuigi selle olemus on jäänud täpselt samaks ehk siis hea mulje jätmise nimel jahutakse ravimtaimedest, ravivatest loitsudest, amulettidest jms.

“Mustad nõiad” kuulutati kõige hea vaenlaseks ning kõigil soovitati neist suure ringiga mööda käia. Neist said jubedad koletised, kes korraldavad Saatana nimel võikaid rituaale ja on end kogu ihu ja hingega Pimeduse raja järgimisele pühendanud. „Valged nõiad”, kes tegelikkuses sedasama sarvilist jumalat kummardasid, leidsid endale lihtsa ja labase vabanduse – „Meie jaoks ei esinda ta mitte mingil juhul Põrguvürsti!” Vähesed julgesid otseselt omaks võtta maagia ja nõiakunstiga tegelemist, suurem osa isehakanud „nõidadest” tegeles väidetavalt hoopis sellealaste uuringutega, et oma fiktiivsetvaenlast-„mustanõida”-pareminitundmaõppida.Sedalaadi silmakirjalik õhkkond valitses Inglismaal 1936dast 1951. aastani.

1951. aastal juhtus ennekuulmatu – tühistati kõik seadused, mis võiksid olla ettekäändeks nõiakunsti harrastajate tagakiusamiseks. Selle tagajärjel ilmusid välja kõik need nõiad, kes varem olid suures hukkamõistuhirmus tegutsenud „põranda all”. Rambivalgusega harjumine võttis küll veidi aega, kuid kui see hetk oli kord saabunud, saadi hakkama millegi uskumatult rumalaga – kisa ja kära „valge” ja „musta” maagia võitluse üle mitte ei vaibunud, vaid saavutas algsest veelgi suuremad mõõtmed. Arvatavasti oli see tingitud sügavale nn nõidade hinge sööbinud hirmust ketseriks kuulutamise ees. Sel perioodil oli huvi nõiakunsti ja okultismi vastu tärganud ka Ameerika Ühendriikides ning paljude sealsete huviliste pilgud pöördusid tontlike ja fantaasiarikaste rahvapärimuste poolest tuntud Briti saartele. Suurbritannia „vastärganud” nõiad nägid Ameerikat viljaka pinnasena, kus saaks end mugavalt sisse seada ja ohtu kartmata maagiaga tegeleda.

Juba hakkasidki Ameerikasse saabuma esimesed nõiakunsti pioneerid, kes muidugi suure elevusega vastu võeti. Senini olid Ameerikas ainsaks lugemismaterjaliks olnud Margaret Murray, Montaque Summers´i ja Dennis Wheatley teosed, mistõttu pole midagi kummalist selles, et Gerald Gardner, kes tõi lugejani täiesti uudse lähenemise nõiakunstile, saavutas oma kirjutistega peaaegu koheselt ülima kuulsuse. Tema raamatud olid inimeste jaoks justkui uueks ja värskemaks ühendusteeks maagia ja argise maailma vahel.

Valge nõia müüt juurdus inimeste maailmapilti ning need tuhanded silmakirjatsejad, kes varem olid hirmust võpatanud iga kord, kui kuulsid sõna „maagia” ning väitnud end kõigest maagiasse puutuvast suure kaarega mööda käivat, said fantastilise võimaluse praktiseerida nõiakunsti avalikult ja iseenda poolt kehtestatud mängureeglite järgi. Varasematel aastatel oli nõiaks nimetamine naise jaoks suurim solvang, veelgi varem tähendas see tema jaoks surma. KÕIKI nõidu peeti Saatana käsilasteks, pühaduserüvetajateks ning pimedusejüngriteks. Kui aga inimesed hakkasid lõpuks ometi tunnistama, et isegi hea ja kuri on sõltuvalt vaatenurgast vägagi suhtelised mõisted ning nõiakunstist sai midagi enamat, kui lihtsalt vanade krõnksude veider harrastus, võeti kasutusele sellised jaburad eesliited nagu „valge”, „hea” ja „hingestatud”, mis pidid olema inimestele abiks hea ja kurja tundmisel.

http://www.amazon.com/Satanic-Witch-Anton-Szandor-Lavey/dp/0922915008

Kirjastuse NoriaBooks koduleht (kust saab kirjastuse hinnaga tellida): NoriaBooks

UDSMZDHE